Autor: Liisi Kirch

Rahatarkus ei ole vaid moesõna. Tegelikult on rahatarkus vajalik oskus igaühele, kes rahaga seotud otsuseid iganädalaselt vastu võtma peab. Näiteks valikud toidupoes, mõistlik elektri- või Internetipakkuja, teadmised laenuotsusteks või turvalise seljataguse kindlustamiseks

Raha on teema, mis on personaalne ja peaks kaasa tulema kodust või koolist?

Fakt on, et Eesti õppekavadesse jõudsid esimesed raha kasutamisega seotud märksõnad alles 2011. aastal ning ajaloolistest põhjustest tulenevalt on tõenäoline, et ka kodus rahast kuigi palju juttu ei olnud. Rahast räägitakse ka täna häbiväärselt vähe!

Küll on tänaseks selge, et rahaga seotud mured ehk rahaärevus, mõjutavad inimeste vaimset tervist, töö produktiivsust ning stressitaset. Ja kui kodust ja koolist rahatarkusi kaasa ei saanud, on rahaärevus paratamatu. Nii saavad just ettevõtted oma töötajate heaks palju ära teha, saades ise vastu motiveerituma, rahateadlikuma ning ka õnnelikuma kolleegi.

Toomegi välja peamised põhjused:

• Miks võiks tööandja rahatarkuse koolitust kaaluda?
• Kuidas võiks üks rahatarkuse koolitus olla üles ehitatud?
• Mis kasu loob rahatark töötaja Sulle ettevõttes?

MIKS kaaluda ettevõtte rahatarkuse koolitust meeskonnaüritusena?

Eesti elanike finantskirjaoskuse uuring (Rahandusministeerium, 2023) näitab, et ligi kolmandik Eesti elanikest tunneb muret ots-otsaga kokkutulemise pärast ning ei oma rahatagavara kauemaks kui 1 kuu. Statistika on karm: kui lõunatad koos kahe kolleegiga, on vähemalt ühel teist rahaärevus.

Rahaärevusest vabaks

Seega pole rahaärevus täna enam inimese personaalne mure, vastupidi! Rahaärev töötaja on suurema tõenäosusega kimpus vaimse tervise muredega, tööl vähem produktiivne ning haarab igast õlekõrrest, et väikese palgatõusu pärast töökohta vahetada.

Rahatarkust võiks igaüks õppida ka omaette kodus, kuid siis on lihtne lükata teemaga tegelemist edasi nädalavahetusse, järgmisesse kuusse, uude aastasse. Omandades uusi teadmisi ühes kolleegidega tugevneb tiimitunne ning kiireneb areng – kui kohvinurgas on arutluse all needsamad rahateemad, on see kui pidev meeldetuletus omaenda rahaasjad üle vaadata või pensionifond ära vahetada.

Rahatarkus kui vaimse tervise pidepunkt

Ajajuhtimine ning vaimne tervis on viimasel ajal äärmiselt populaarsed teemad, millele pööratakse palju tähelepanu. Aga öeldakse ju ka, et aeg on raha. Nii nagu igaüks peab teadma kuidas iseend keerulistel aegadel toetada, puutume me kõik igapäevaselt kokku rahaga ning seega oleks tark teha seda teadlikult.

Uus mõtteviis – igaüks saab olla investor

Rohkelt on levimas müüte nagu: “Mina ju investeerida ei saa – selleks on palju raha vaja”, “Investeeringutega kaob kogu mu raha nii kui nii!”, “Mis mõtet on koguda, kui inflatsioon sööb mu säästud ära”, ja “Ma kuulsin seda head investeerimisskeemi, kus tootlus on 300%”.

Selliseid müüte tuleks murda – need tulenevad paljuski teadmatusest, kuidas investeerimisega alustada. Seega sobib rahatarkuse õpe koolitusena tööpäevade rikastamiseks kui eraldiseisva tiimiüritusena. Praktilisi koolitusi liidetakse ka suvepäevadesse või väljasõitudesse – et lõbusa ja vabas vormis koosolemise kõrval ka midagi olulist kaasa võtta.

KUIDAS võiks üks rahatarkuse koolitus olla üles ehitatud?

Rahatarkuse koolitus on efektiivsem siis, kui teemad jagatakse ära mitme kohtumise vahel: see annab võimaluse kinnistada juba õpitut ning minna rohkem teemadega süvitsi. Ka harjumuste muutmine on püsivam, kui rahateemal tuleb kaasa mõelda ühe korra asemel näiteks kolmel kohtumisel.

Nii tekivad arutlused, elulised küsimused ning julgus teemat käsitleda – kas igapäevapraktikast või süvenenud huvist lähtuvalt.

Investeerimisega alustamise koolitus kui meeskondade lemmik

Kõige populaarsem teema, mida palutakse käsitleda on investeerimisega alustamine. Tihti aga selgub, et enne investeerima asumist tuleb siiski teha rahakotis väike inventuur saamaks aru, kui palju üldse investeerimisvõimekust on. Seetõttu tasub alustada koolitusel sellest, mida tuleks teha enne investeerima asumist ning kuidas see enda jaoks lihtsaks teha. 

Investeerimisega alustamise seminari sisuks on võimalused raha paigutamiseks – hea oleks, kui tulevastel investoritel teavad peamiste varaklasside plusse-miinuseid ning oskavad vajadusel infot juurde otsida. Kogenud koolitaja suudab varaklasside nüansid lahti selgitada nii, et igaüks endale sobivamad valikud välja vaatab ning siis juba ise edasi otsib.

Teema, mida ei küsita, aga millest siiski peab rääkima, on võlad ja laenud. Kuigi kolleegidel endil ei pruugi laenumaksetega muresid olla, võib vabalt juhtuda, et parem teadlikkus tuleb kasuks oma lähedaste aitamisel. Oskus kaardistada laenud ja nende igakuised maksed või teadmine, kuidas laenukallidust hinnata, võib hädas lähedasele ja seeläbi peresuhetele väga suureks abiks olla.

Loomulikult arvestab hea koolitaja tellija soovidega – iga ettevõte tunneb oma inimesi kõige paremini ning teab, milliste teemadega saab väline partner kõige enam abiks olla. 

Kuidas koolitajat valida?

Rahatarkuse teema populaarsus võimaldab päris hea hulga valikut ka koolitajate hulgas: on nii alustajatele keskendunud finfluencereid, kõikvõimalikke numbrite taha vaatavaid analüütikuid, sisu saab paluda nii eesti, vene kui inglise keeles. 

Asjalik koolitaja omab rahatarkuse valdkonnas kogemusi vähemalt 3 aastat, sh koolitamiskogemust. Küsides mõnda tagasisidet tema tehtud koolituste kohta, on tal ka seda jagada, ideaalne veel, kui mitme erineva publiku hulgast. Oluline on arvestada, et teadmised-oskused oma rahaga toimetada on üks asi, kuid oma tarkuse edasiandmine hoopis midagi muud – oma meeskonna innustamiseks on teil vaja koolitajat, kellel on mõlemad kompetentsid. 

Tunnetuse annab koolitaja kuulamine-vaatamine (Internetis leiab nii mõnedki tasuta kättesaadavad salvestused, näiteks Investeerimisklubi on tootnud suurel hulgal häid taskuhäälingu osasid, kuid neid on teisigi). Kui tunne on endiselt kõhklev, tehke (video-)kohtumine ning saate aimu, kas koolitaja teie tiimiga klapiks.

Kas liiga rahatark töötaja läheb ära?

Vastupidi!

Rahatarkust võiks vaadelda kui tööandja panust oma töötajate heaolu taseme tõstmisse, mis tõstab nii tööandjaga rahulolu kui produktiivsust. See mõjutab pigem hästi nii inimeste endi, tööandjate (värbamis- ja väljaõppekulud!) kui ka riigi rahakotti (sotsiaaltoetused jm kulutused). Pikas plaanis jäävad tööandja juurde motiveeritud inimesed, kes on lojaalsemad ning otsivad seda enam võimalusi väärtust luua. Ilma taustal ketrava rahaärevuseta on tööle keskendumine hoopis parem!

Kas Sina teadsid, et tööga rahuloleva ja õnneliku töötaja tulemuslikkus on kuni 40% kõrgem?